Sitsiilia

Puhkus Sitsiilias on kogemus ehedast, värvikirevast ning emotsionaalsest Lõuna-Itaaliast lõõskava päikese all.

Sitsiilia on Vahemere suurim saar, mis külgneb põhjas Türreeni ning idas Joonia merega, kirdes eraldab Messina väin teda mandri-Itaaliast ning edelas Sitsiilia väin Aafrikast. Saare algupärane nimi on olnud Trinacria, mis viitab saare kujule - kolmele selgelt väljajoonistuvale neemetipule.

Sitsiilia looduspildis troonib Euroopa kõrgeim ning endiselt aktiivne tulemägi - Etna, mis paiskab aeg-ajalt välja tumedat vulkaanituhka. Talvel kattub Etna tipp lumega ning seal on võimalik isegi suusatada. Saare pikal rannajoonel leidub nii kaljuseid soppe ja grotte kui liivaseid rannaribasid. 

Nii Suur-Kreeka kui Rooma impeeriumi koosseisu kuulunud Sitsiilias on peatunud bütsantsi, araabia, normanni ning hispaania vallutajad, kes on saarele jälje oma jätnud arhitektuurist kokakunstini. Sitsiilia pind on kunstiväärtustega lausa üle külvatud- vaatamist väärivad kindluste, paleede ning kirikute varakamber pealinn Palermo; ajalooline Sürakuusa; Agrigento ja Selinunte templid jpm. Unikaalne barokne meistriteos on Etna vahetus läheduses paiknev vulkaanilinn Catania, mille elegantsed hooned on valminud tumedast laavakivimist

Sitsiilias tunnetate ajalugu igal sammul. Sitsiilia on müütide ja legendide piirkond: Homerose ja Vergiliuse sõnade kohaselt elasid just nimelt siin kunagi kükloobid. Ajalooliste arhitektuuriliste mälestiste poolest on Itaalia UNESCO nimistus esimesel kohal ja suur osa mälestistest asubki Sitsiilias. Sellele saarele on jätnud oma jälje mitu tsivilisatsiooni, see oli erinevate rahvaste kokkusaamis- ja kokkupuutekohaks. Sitsiilia on sild Aafrika ja Euroopa vahel. Kreeklased, roomlased, bütsantslased, araablased, normannid… Ühed elasid, teised ehitasid, kolmandad hävitasid. Selline rahvaste segunemine jättis oma jälje saare kultuuri, ajaloolistesse mälestistesse ja sitsiillaste ellu üldiselt. Mälestised, mis ehitati kreeklaste valitsemisajal ei jää millegi poolest alla Vana-Kreeka ausammastele. Vaimustust kutsub esile „sitsiilia barokk“ ja bütsantsi mosaiik.

Sitsiilia on üks kõige huvitavamatest ja ilusamatest Vahemere saartest, saar on säilitanud oma võlu. Selle kliima on üks kõige pehmematest kogu Euroopas. Rannikualadel valitseb tüüpiline vahemere kliima: pehme vihmase talve ja palava suvega. Suplushooaeg kestab maikuust novembrini. Ega vanad kreeklased ei nimetanud Sitsiiliat „päikeseliseks saareks“ niisama. Sitsiilia lumivalged rannad ei jää millegi poolest alla Itaalia mandriosale, lisaks need imelised kaljud väikestes lahtedes, suursugused mäed, suurepärane teenindus hotellides, klubides ja diskoteekides saare tervel rannikul ja otse loomulikult huvitavad, sisukad ekskursioonid.

Hotellid

Teised puhkusereisid

Meie koostööpartnerid alati heade pakkumistega