Veetke unustamatu puhkus lihavõttereisil HISPAANIAS Santiago de Compostelas 28.03. - 02.04.18!

Loode Hispaanias paiknev Santiago de Compostela on legendaarse keskaegse palverännakutee lõpp-punkt. Paiga  ainulaadsust kinnitab ka selle kandmine UNESCO maailmapärandite nimekirja. Palveännak on nagu elu, mis on täis ootamatusi, uusi tutvusi, rõõmsaid taaskohtumisi, enda proovilepanekut. See reis saab olema täis kuhjaga emotsioone. Lisaks füüsilise rännakule saab siin aja maha võtta ja teha mõtterännaku oma sügavamatesse hingesoppidesse.

Kuigi linna ja piirkonda tuntakse eelkõige just tänu palverännakutele, ootab teid siin lisaks imeline loodus, palju ajalugu, vaatamisväärsusi, üdini heasoovlikud kohalikud ning Hispaania köök ja vein oma tuntud headuses. Emotsioonid, mida sellel reisil kogete on ehtsad ja siit kogutud positiivsed mälestused jäävad teid saatma kogu eluks.

Lihavõtted Santiago de Compostelas

Lihavõtteid tähistatakse Hispaanias suurejooneliselt. Siis on linn täis tavapärasest veelgi enam melu ja sagimist - linnatänavad on täitunud rahvahulkadega, ringi liigub üsna huvitavalt riietatud isikuid, linnas valitseb pidulik õhkkond. Lihavõttenädal (Santa Semana) on Hispaanias sajandite pikkuste traditsioonidega püha, mille käigus mälestatakse Kristuse kannatusi. Nii Santiago de Compostelas kui mujal Hispaanias toimuvad kirikutes pidulikud jumalateenistused. Lihavõttenädala kulminatsiooniks on püha pühapäev (Holy Sunday). 

Traditsioon pärineb 16. saj kui lihavõtetele eelnenud nädalal peeti protsessioone e pidulikke rongkäike. Traditsioone järgides tulevad ka tänapäeval usuga seotud isikud  tänavatele. Rüütatud ja kogu silmnägu katvate maskidega tegelased liiguvad küünalde ja puuristidega mööda linnatänavaid ja viivad läbi patukahetsustseremooniaid. Lisaks on traditsiooniliseks rüü lahutamatuks osaks suur kapuuts, mis pidi patukahetseja isiku tuvastamise võimatuks tegema. Sageli olid patukahetsejaid paljasjalgsed ja kettidega aheldatud. See on suurepärane ja autentne vaatemäng ka linna külalistele.

Palverännak

9. sajandil Apostel Püha Jaakobi arvatava haua taasleidmine tegi Santiago de Compostelast Euroopa ristirahva tähtsaima palverännakupaiga Euroopas (Jeruusalemma ja Rooma järel). Legendi järgi tõid jüngrid Kristuse apostli Jaakobus surnukeha Jeruusalemmast just Galiciasse ning siit, Santiago de Compostelast, taasavastas juhuslik karjus sajanditeks unustuse hõlma vajunud säilmed 813.aastal. Apostel Jaakobuse auks ehitati matmispaigale pühamu. Juba keskajal saabusid siia palverändurid kogu Euroopast, kes kombekohaselt kandsid mantlit, pikka saua ja pühaku sümbolite, kammkarpidega kaunistatud keerdus viltkübarat. Erinevaid teid, mida tähistavad nende äärde ehitatud katedraalid ja kirikud, kasutavad inimesed tänaseni. Nii oli pandud alus Santiago de Compostela linna tekkeks. Hiljem kerkis pühamu kohale juba uhke Santiago de Compostela katedraal.

20. sajandi alguses oli Santiagosse saabuvaid palverändureid päris väheks jäänud, aga uus elu puhuti sellele traditsioonile sisse 80ndatel aastatel ning aasta aastalt on see teekond üha populaarsemaks muutunud. Tänapäeval minnakse sellele rännakule mitmetel erinevatel motiividel - nii usulistel, kui ka lihtsalt aja maha võtmiseks, endasse pilgu heitmiseks ning endaga rahu sõlmimiseks. 

Camino de Santiago tähendab "Santiago teed". Hispaanias on mitmeid Jaakobiteid, kõige populaarsem on kindlasti Camino Francés ehk Prantsuse Jaakobitee, mis kulgeb Põhja-Hispaaniast läbi Navarra, La Rioja, Castilla y Leoni ja Galicia piirkonna. 1980ndatel  algatas kohaliku küla O Cebreiro preester Elías Valiña Sampedro Camino Francése kohati juba läbipääsmatusse võssa kasvanud radade puhastamise ja korrastamise aktsiooni ja tegi algust Camino Francési märgistamisega. 

Soovijatel on võimalik palverännaku kohta saada ka nö tunnistus. Jalgsi palverännaku läbinutele on tingimuseks, et vähemalt viimased 100 km oleksid kindlasti jala läbitud ja ratturitele on nõue, et viimased 200 km peab olema läbitud rattal. Tänapäeval saab tunnistuse paarsada tuhat palverändurit aastas. Ka Eestis on oma Jaakobitee, mis saab alguse Tallinnast, viib läbi Pärnu-Jaagupi Riiga ja sealt läbi Euroopa juba Santiago de Compostelasse.

Vaatamisväärsused

Santiago de Compostela vanalinn kuulub 1985. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanalinn on siin vana. Ja seda liialdamata. Turist, palverändur või niisama külaline, teeb vanalinna munakividega tänavatel ekseldes justkui ajarännaku minevikku. Siin ootavad avastamist kirikud, katedraalid, kabelid, paleed, vanad ja kitsad tänavad, mis kokku on andnud linnale vaimse ja kultuurilise väärikuse.

Santiago linna ajalugu saab alguse 25. juulil 813. aastal, kui Iria piiskop Teodomiro kinnitas apostel Jaakobi haua avastamist San Fiz de Solovio külas, mis lõpuks sai Santiago de Copostela linnaks. Avastamise uudised levisid kiiresti kogu kristlikus maailmas, mida sel ajal ähvardasid islami invasioonid. Basiilika ehitati üle apostel Jaakobi krüpti. Palverändurite ja huviliste saabumine Santiago de Compostelasse, sillutas tee Santiago ja ülejäänud Euroopa vahel. 

Majesteetlik Praza do Obradoiro väljak on kujunenud Santiago de Compostela linna saabuvate palverändurite kogunemispaigaks. Väljakul kõrgub katedraali barokkfassaad. Kohalikust graniidist, kahe barokktorniga (oma 74 m on need katedraali kõrgeimaks osaks) suursugune katedraal on küll sajandite vältel natuke muutunud, aga ehitise põhiosa jäänud alates 11. sajandist peaaegu muutumatuks. Katedraali Kullaseppade värav e Praza das Praterias avaneb väljakule, kus on 17. saj pärinev purskkaev. Värav on kaunistatud piiblitseene kujutavate baraljeefidega.

Santiago de Copostelas peetakse keskpäeval palverändurite missat. On saanud kombeks, et missa alguses tervitatakse erinevate maade palverändureid. Kui veab, võib kuulda tervitust ka Eesti palveränduritele. Botafumeiro on hiiglaslik viirukianum, mis kinnitatakse katedraali laest alla rippuva köie külge ning kaheksa mehe jõul piki katedraali ristlöövi pendlina hoogsalt kiikuma tõmmatakse. Seda vaatemängu saab tavaliselt näha ainult eriti pidulikel teenistustel või juhul, kui mõned jõukad palverändurid selle tellivad.

Costa da Morte rannikuala

Surmarannikuks hüütakse seda sajandite jooksul tormides ja tuultes kaduma läinud või kaljude vastu purunenud laevade tõttu. Mälestamaks hukkunuid, on rannikule püsitatud hiiglaslik kivirist. Ranniku äärde jäävad väikesed kalurikülad, kus jagub küllaga autentsust. Siin toimetavad kohalikud kalurid, kes kogu Galicia piirkonna restorane värskete mereandidega varustavad. Costa de Morte põhjapoolsemais tipus Malpicas on linnukaitseala, Laxes on ilusad suplusrannad. Camariñas on tuntud oma osavate käsitööliste poolest - usinad memmed istuvad tänavatel ja koovad niplispitsi. Lähedusse jääb Cabo Vilani majakas, mille kõrval pöörleavad graatsilises kooskõlas tuuleturbiinid. Vaatepilt on nii vastuoluline, et on lausa kütkestav.

Galicia piirkond

Hispaania loodenurgas paiknev Galicia on piirkond, kus haritakse põlde veel igipõlisel viisil. Galicia edelarannikul Rias Baixases on varjulisi meresoppe ja imelisi liivarandu. Galicia on Hispaania peamine meresõiduregioon - kolmel provintsil neljast on väljapääs ookeanile ja siinne köök põhinebki võrratutel mereandidel. Keldi juurtega galiitslased on oma kultuuri ja keele üle väga uhked. Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi keel (galego) ja hispaania e kastiilia keel (castellano).  Galeegi keel mis sarnaneb natuke portugali keelega. Lemmik muusikariistaks on kohalikele torupill.
Vigo Pontevedras on tähtsaim kalasadam. 
Piirkonna peamiseks vaatamisväärsuseks on Santiago de Compostela linn. Praza do Obradoiro väljakul barokkstiilis kõrguv majesteetlik Santiago katedraal on oma praeguse ilme saanud 11.-13. sajandil ja see seisab algse 9. sajandi basiilika kohal. Linna kitsad tänavad ja kesklinna väljakud asuvad kompakselt koos, nii et nendega on mugav ka jalgsi tutvuda.

Vigo

Galicia suurim linn on Vigo, kus paikneb ka Hispaania suurim kalasadam. Üllataval kombel ei paista Vigo silma keskaegsete hootete poolest vaid siin leidub just modernseid skulpuure. Näiteks kohaliku Juan José Oliveira ratsakuju.Linna vanimaks osaks on kunagine madruste kvartal Barrio del Berbes. Siin leidub rohkesti tapase-baare ja kohvikuid.

Reisipaketi info:

Reisikorraldaja: Aurinko
Reisiaeg: 28.3.2018 – 2.4.2018
Hind: 4 päeva al. 449 € / in

Hinnapäring

Meie koostööpartnerid alati heade pakkumistega